Kuu

Alguses ma tulen õige aralt
Nii kohmetu on käsi nooruke
Kui silmad mind, löön pilgu kiirelt maha
Ning jätkan oma tavapärast teed
Käin üle laia ilma, vaatan ringi
Möödub minust päevi üks-kaks-kolm
Ma loodan, et saan lõpuks sinust kinni
Siin üksi olles poeb mu põue külm

Kuu...

Mõistan, et sul on ehk teised plaanid
Me ei pruugigi ju kokku sobida
Võib-olla minust säravamat väärid
Siiski tean, et pean veel proovima
Taas helendades sammun üle võlvi
Aega möödub nädal või ehk kaks
Vist pakun sulle aina vähem huvi
Miks muidu jääb su pilke harvemaks
Hoolimata jälgedest mu näo peal
Ma tähtede seas olen säravaim
Kui püsivust kord leiad, siis mind näed seal
Sel teel ma omal kaaslast otsin vaid
Kas mõistad nüüd, et liigutada võin ma
Sinu jaoks nii mägesid kui merd
Kui peatume ning mulle annad käe sa
Meid kaugel ootab ilmaruumi serv