Kajakad

Aasalt tõusmas on kajakate parv
Päike kiiri saadab varjude riiki
Udust tõusnud on aastate hurm
Lahku tuleb meil minna siiski

Na-na-naa…

Pisar pihku poeta, silmad üles löö
Vaata kõrvale, taha ja ette
Igaühel oma armastus ja töö
Miski seob meid siiski ühte

Ja kui aasta pärast jälle kokku saab
Koit ja Hämarik on ulatanud käe
Kadun'd uduloor ja ära lõppen'd päev
Tund siis tundi uuesti loob