Surmamüür

Surmaga kahasse kaevati hauda
Roostetand laugaste üska
Noil nurmedel laule enam ei laulda
Hallid habemed tunnevad tuska
Silmad, täis päeva, seal tambiti kalmu
Enne kui taevas näid koitu
Vaid raudrõngas käsi ja veristet jalgu
Ja korjuste põlengupaiku

Verisel vaiadel valati müüri
Lätete lämbesse uttu
Siin manati maahinge madalaid juuri
Et kailude uimades kuhtuks
Kalk kolpadekuhi all müüridevalle
On purpurse verega kaetud
Seal kiharaid valgeid ja pardasid halle
On turvaste tandrile maetud

Surmamüür külmkalge
Surmamüür kalmvalge
Surmamüür viib usku
Surmamüür toob tuska
Surmamüür külmkalge
Surmamüür kalmvalge
Surmamüür viib usku
Surmamüür toob tuska
Surmamüür külmkalge
Surmamüür kalmvalge
Surmamüür viib usku
Surmamüür toob tuska
Surmamüür külmkalge
Surmamüür kalmvalge
Surmamüür viib usku
Surmamüür toob tuska

See linn seisab tummalt, on vaikides visa
Ei elavaid tänavail kohta
Vaid sootuule voog ja kaarnate kisa
Toob meenutust muldvanast rahvast
Need vallid on koolnutel kõrgusse laotud
Ja koolnutel raiutaks maha
Nüüd siin surmamüüri päevad on loetud
Veel enne kui taevas näed eha